8

Esmaspäev:

Kassid istuvad tahtsalt votteplatsil korgetes grimmitoolides ja mina hangin chocolatechipcookiedest energiat ning Merle loeb neid suutaisi - et kaelkirjak kindlasti laiusesse kasvama ei hakkaks. Vahepeal kaime vottel ja siis uuesti kohvi- ja voileivajahil. Tana on meie teine toopaev rootslastega - neljapaeva hilisohtul kui me parasjagu peole sattisime, tuli pakkumine osaleda reklaamis ja teenida sellega veel lisaraha. Reede hommikul matkasimegi peale monetunnist und kaugele Palos Verdesele, onneks oli yks naitlejaharra nous meid enda auto peale pakkima, muidu oleks pidanud toenaoliselt eelmisel ohtul minema hakkama, et siinse fantastilise yhistranspordisysteemiga kohale jouda. Reklaami voi oigemini infomerciali (kui ma olen oigesti aru saanud, siis see on selline teleturureklaame meenutav pikem toodet tutvustav klipp) team on supertore ja naljakas ning tootest oleme ka molemad vaimustunud - nimelt laheb see reklaam eetrisse Tyrgis ja sellega reklaamitakse Rootsis populaarset NiceSpikesMatti ehk siis tanapaevast varianti iidsest India ravitoimega naeltega kaetud matist, mis loogastab ja ravib erinevaid stressiga ning vereringega seonduvaid tobesid. Kass nyyd muidu on mul korval haavatud, sest jarjekordsel toiduvarastamisretkel jai kapp kylmiku ukse vahele :)) Ta on jatkuvalt vaga naljakas. Igatahes, reklaaminduse juurde tagasi - sisuliselt imiteeritakse suurelt osalt talkshowd ja meie roll on olla publikuks, kasu peale naerda ja plaksutada ja nagusid teha ja olla hirmus huvitatud ilmetega. Suur osa teamist on rootslased - toote loojad, vaga sympaatsed ja ilusad ja ylimalt rootslaslikud Anna ja Olaf Skipper, kes pidavat Rootsis tuntud ja populaarsed olema tervisegurudena ja Anna ka saatejuhina ning nendega kaasas olev vaga armas pisike asiaadist stilist, kes meie riideid lakkamatult kontrollimas ja steamimas kaib ja on ylimalt perfektsionistlik yleyldse ja Maarja Silla moodi meikar naiteks. Kohaliku produktsioonifirma tegelased on ka vaga sobralikud ja humoorikad - paksuke prillidega asiaadist rezhissoor ja perekond grupijuhid eelkoige ning erilist tahelepanu vaarib meie esimene superarmastusvaarne geisober - reklaami peategelane, Austraalia naitleja Ben, kes on elanud ja tootanud ka Londonis ja Stockholmis ning nyyd kolmandat aastat siin on. Reedene vottepaev oli kokkuvottes nii pikk, et ohtul olin ma piisavalt kurnatud, et magada jargmisel paeval kella kolmeni valja. Selle tingis suuresti vast ka see, et eelneval nadalal olen iga paev hommikust ohtuni tool olnud (st tousnud 9 ja koju tagasi joudnud keskmiselt 12 tundi hiljem) - esmaspaev, teisipaev ja neljapaev olime koos stuudiopublikuks oma pysitookohal, fantastilisel Newlyweds Gameil, kuhu valitakse osalejaid selgelt piinlikuse alusel - no see pole lihtsalt voimalik, kui isiklikke kysimusi seal kysitakse (yldiselt peale seksi pole yldse muid temaatikaid eriti loota) ja kui piinlikult need inimesed suudavad reageerida.. mitte ykski inimene ei imiteeriks eetris oma abikaasa orgasme ega ytleks, et ta mehel on vaike kui mees ise vastab kysimusele, et tema kutsuks seda "vaikemeest" shotguniks!! Onneks vahemalt igav ei hakka :) Eriti nyyd kui ma avastasin Alissa eeskujul taaskord heegeldamise ja sellega oma vaba aega saan taita votete vahel. Kolmapaeval olin terve paeva nii tubli assistent, et lopuks koju joudes hasti ei maletanud suurest kohutyhjusest oma nimegi - kaisin mooda kohtumisi ja naeratasin ja dokumenteerisin toimuvat ilusasti oma tahtsasse markmikusse ja tegin konesid jms. Playboy Mansion naiteks oli yks kohtumispaik - maailma koige armsam, et seal on paeval suured varvilised papagoid ja paris jankud ja paabulinnud ringi jalutamas! Yldse on seal paeval vaga ilus, valja arvatud vastutavate harrade kabinetis, mis naeb valja rohkem nagu rekkameeste kogunemispaik ja on hirmpisike ka veel.

--------------------------------------

Vahepeal me pidime veel monevorra asjalikud olema ja siis juba end kokku pakkima ning kogemata on juba kolmapaeva ohtu katte joudnud ja ma sunnin end voodist veel selle postituse lopuni kirjutama, muidu seda ei juhtugi vast. Teisipaeval oli Newlywedsis tehniliste viperuste tottu utoopiliselt pikk toopaev ja joudsime koju alles kymneks ohtul ning lootsin, et mind ootab ees yks oo und, aga brother from another mother otsustas just eile veinitama hakata ja kuna meie pesa on vaga vaike ja privaatsust pole loota, siis ei kujunenud see uni sugugi nii pikaks kui oleks voinud. Jatsin ta siiski poole kahe paiku yksinda terrassile (voi kuidas iganes peaks seda ruumi meie ukse taga nimetama) ja hommikul kui mina arkasin oli ta joudnud naaberkorteri strippari Niki juurde kokteilile ja tantsule! Arvestades, et ta on jatkuvalt paksuke iiri päritolu keskealine, kes meile teadaolevalt selle kolme nadala kooselu jooksul küll alkoholi tarbinud pole, siis oli meil sellega seoses väga palju nalja :)) Nagu juba varem mainitud, elab meist ühel pool gei-Paul oma labradoriga ja teisel pool siis strippar-Niki oma varateismelisest poja ja kassi Smokeyga.. ei tea küll millest see nimi võib inspireeritud olla.. arvestades, et tal on kalduvus keset päeva kergelt purjakil olla ja varahommikul suurema seltskonnaga koju maabuda ning hääl on tal konstantselt kahtlaselt mehine, on mul ta pojast päris kahju, aga vähemalt tundub ta üpris heatahtlik. 

Täna oli mul eriti mõnus tööpäev - tegin kohtumistel märkmeid ja esimene neist leidis aset ühe härra juures kodus, kus oli maailma kõige armsam beebi ja suurim labrador, umbes nagu bernhardiin.. mind jätkuvalt vaevab, et kas ta oli steroididest pungil või kuidas ma endale tulevikus nii ägeda koeravariandi saaks. Teine meeting oli Playboy üritustega seoses ja sealne härra oli käinud Eestis meie Playboy avapeol - näitas oma turistikaid pilte ja ajakirja numbrit, kus minu Mai ja Alissa sees olid :)) Ja ta isegi oskas ära märkida, et kas Heather pole mitte eestlase kohta harvaesinev nimi :D Ja siiiiiis teenis mu ülemus 23218 plusspunkti, sest viis mu tagasiteel Malibusse Lake Shrine meditatsiooniaedadesse.. arvas lihtsalt, et see võiks mind rõõmustada. Ma olin juba enne väga happypuppy, sest 30-kraadises LA ilmas teisiti lihtsalt ei saa, aga need aiad on tõesti hea auraga. Inimesed istuvad omaette ja maalivad, loodus on täiuslik, luiged ja värvilised kalad pisikeses järves, keda toita ja tempel, mille juures mulle eriti meeldis, et altaril on kõigi uskude esindajate pildid võrdses suuruses ja kõrvuti - Jeesusele järgneb Buddha jne. Võib-olla isegi veidi rohkem kui seal jalutamine made my day, et ma ju nägin pärast kohvikus mr Bigi! Sest Seks ja Linn polegi ju ainult mu ainus tõeline lemmik telesari! Max ütles pärast, et kui ta oleks teadnud, et ma nii väga erutun, siis ta oleks pilti teinud või midagi :))) Kui ma mitte kunagi ühtki tuntud inimest ei näe ega ära ei tunne, siis no finallllly ma tunnen end küll nagu esitiinekas ja fänn :D Peale seda võis rahulikult minna mu kalli Kassiga Trader Joesse odavat, aga head ja suure tõenäosusega orgaanilist toitu varuma ja koju kerra :)

Vahepealsest võib veel mainida, et meie kodust 10 minuti kaugusel jagati Oscareid, mida me siiski vaatasime sõbra juures telekast. Eelnes vestlus:

Tema: Tomorrow we are gonna have an Oscar party at my house. Lots of food and drinks and everything.

Mina: Sure, I can cook if you want to. 

Tema: Yes! Lets do chinese!

Mina ilmselges segaduses, mõeldes, kuidas nüüd öelda, et selles linnas ma küll hiinaka valmistamisega muljet ei avalda (igal sammul leidub tasemel aasia toitu).

Tema: We are gonna get it delivered and then you can cook it later, heat it up, you know!

Need inimesed reaalselt ei teegi süüa. Never. Samal nädalal kusjuures oli veel situatsioon, kus üks teine sõber üllatus, et toidu tegemiseks tuleb ju poest osta selleks asju. Kui järele mõelda, siis tegelikult on päris toormaterjali raskem leida, kui soojendatavat kraami..

7

Raha tuleb teenida nii nagu oskad ja kui ei oska siis nii nagu võimalus. 

Seega otsustasin mina, et olen hea kodanik ja osalen vabatahtlikult aju-uuringul LA ülikoolis, mille  eest siin loomulikult makstakse:) 3 korda 3 tundi 50$ ...ei ole paha ju. 

Minek algas sellega et mina ja G vahtisime puhteestlaslikult kivinäoga arvutiekraanilt kaarti tehes nägu nagu saaksime aru kuhu ma minema peaks ja mis kõige tähtsam...mis suunas! Kui G püüdlikult mulle kaarti hakkas paberile maalima vaatas meie korterikaaslane meid pingsalt ning  ilmselt mõistis ka ilma keelt valdamata, et ma midagi aru ei saa ning pakkus ennast härrasmehelikult mind ära viima öeldes, et ta peab niikuinii sõitma minema....plaksutasin käsi kokku ja sõit võis alata. 

Koha ja kabineti leidsin üsna kiirelt üles kui olin mitu minutit pikki valget koridori kõndinud ja silmad punnis ukse silte ja nr vahtinud suurest hirmust, et ma hiljaks ei jääks ja mis minust nüüd saama hakkab.

Uksel võttis mind sõbralik tädi vastu ja andis mulle pataka pabereid milles seisnes kõik võimalik mis minuga juhtuda võib ja millega arvestama pean ning USAle kombeks on seal ju KÕIK kirjas...nt. ohud: kui keegi näeb mind sinna kabineti minemas ja ma ise seda ei taha siis nemad pole süüdi, ma võin pikkadest küsimustes väsida ja fustreeritud olla jne igasuguseid muid naljakaid ohte. 

Kui ma olin umbes tunni vastanud kõik-võimalikele küsimustele oma haiguste, meeleolude, päritolu kohta, tuli teha 60sek test, kus mulle öeldi täht ja mina pidin selle algustähega sõnu ütlema nii palju kui võimalik...no mis te arvate kuidas mul läks hahaahaaa...esimene täht F ja minu esimene sõna Fuck :D:D ja siis palju sorry'sid sinna otsa:D:D ja nii veel mitmeid tähti. 

Igaljuhul selle testi lõpus tundsin ma ennast küll hälbega ja aju-uuringut vajavat olevat. 

Seejärel uuriini proov tõestamaks et ma ikka kindlasti narkootikume, xanaxsit või muid poppe 

rahusteid ja peaaegu normaalseks tegevaid ravimeid ei kasuta. Olles püüdlikult sinna kuramuse väiksesse topsi pissinud ja selle toreda sooja topsi tädile ulatanud istus ta minuga uuesti maha ja ütles suure kurvastusega, et ma ikka ei sobi nende uuringusse...põhjus selles, et minu esimene keel pole inglise ega hispaania keel seega läheb edasine minu jaoks raskeks ilmselt, kuna ka kohalikud ei mõista tihti mida neilt küsitakse...ma ei hakanud ütlema neile, et seda ma tean jah...selleks pole aju-uuringut vaja:D 

Aga no tõesti enne käe täislaskmist ei võinud siis öelda seda või?

Lõpp hea kõik hea...tunni eest teenisin ikka 20$ jeee:D ja nüüd uusi katseid otsima!

Väljas oli hästi ilus ilm täna ning ma tulin kohe hea meelega bussiga tagasi...see oli nagu mini ekskursioon...buss läbis rikaste ja kuulsate rajooni seega põnev ja jumalik oli nende aedu ja maju vaadata, mis meie mõistes annavad lossi mõõdud välja...äge:)

Poeskäik

Toote nimetus - clear sparkling water, wild cherry taste

Toote kirjeldus - sugar free, calorie free, sodium free, caffeine free, naturally flavored, contains no fruit juice (minu meelest on kahe viimase näitaja vahel juba kerge vastuolu)

Reaalsus - topeltsuhkruga kirsimaitseline sprite!

 

Meie pesa

6

Mina kirjutan jalle bussipeatusest. Kell on 12 labi AM ja kuigi ma olen maailma vasinuim ja pean kell 9 tousma, et hommikukonnile minna kanjonisse (pyyame Merlega yle paeva sellega hommikut alustada, et lahme enne 10t Hollywoodi Runyon Canyonisse ja kiirk6nnime selle magise raja labi - seal kaivad oma koertega pea koik Hollywoodi elanikud end liigutamas - mae all on lisaks ka tasuta joogatunnid, kuhu ma kahjuks seekord veel joudnud pole) ning olen sel nadalavahetusel praktiliselt magamata, ei olnud mul siiski koduslesimistunnet ja kaisin Carola ja Jannega hangimas ning uusi eestlasi - tana saabunud Beritit ja Sigridit vaatamas.

----------

Nii alustasin oma postitust reedel, aga siis tuli buss ja bussis oli erinevaid hirmsaid kujusid, mistottu kutsusin Merle endale peatusesse vastu ja rohkem kirjutada ei joudnud. Nyyd on juba reede ja kaisin just Alyssal kylas - olen alati arvanud, et NoHo pole hea kant, aga tema kodu ymbrus seal tekitas eriti hea ja hubase tunde, millega nyyd end oma pesa poole satin.

Vahepeal on juhtunud piisavalt palju, et mitte leida aega seda kirja panna, seega pyyan nyyd koigest olulisemast kiire lyhiylevaate anda.

Eelmine pyhapaev ja Eesti Maja - laulsin sealsel aktusel kodulaulu ja sain vaga palju sydamlikku ja positiivset tagasisidet. Endal oli ka sealses keskkonnas tunne nagu vanaemade ja vanaisade eriti sympaatsel kogunemisel ning mitmetega nende seast juttu raakida oli kuidagi sydantsoojendav - kuidas paljud neist pole juba viiskymmend aastat Eestis elanud, aga pyhendavad oma aega sellele, et eestiparane sailuks ka seal ja uuedki kohalikud polvkonnad oma keele ja minevikuga kursis oleks. Aktusel peeti hulk liiga pikki konesid (erilist tahelepanu poorata Kodutytarde esinaisele, kes pikal lennuteel Eestist nahtavasti aega ei raisanud ja oli koostanud fenomenaalselt pika ja detailirohke ettekande, mis isamaalist konet kyll eriti ei meenutanud ja kohalviibinud ameeriklastele igasuguse tolke puudumisel - teised konelejad seda osaliselt tegid - oli meie brother from another mother lopuks ypriski kurnatud. Ta nimelt on eriti armas ja on mulle abiks olnud pikematel vajalikel soitudel ning tuli huviga ka heeringat sooma ja petti jooma - muide, tanu sellele avastasin siit lopuks ometi kohaliku joodava keefiri! Kurk on siiski veel toidupoodides leidmata asjade seas..

Too - ma olen vaga uhkelt yhes yrituskorraldusettevottes harra juhataja isiklik assistent ja mul on isegi oma uhke heather@ toomail ja puha. Too seisneb koige selle, mida teised ei viitsi k.a harra vana kola sorteerimise labi viimises, aga samas on ajuti ka arendavamaid tegevusi. Naiteks eelmise nadalavahetuse lendasin mooda California vaikelinnu ning kaisin mooda kohtumisi ehk restorane ja baare/muid yritusi. Nagin lopuks ometi parisparis vaikelinnaameeriklasi (peaasjalikult ilmetuid, kuid samas oli eriti spets jalgida, kuidas naiteks Chico kohalikus kortsis tantsisid igas vanuses kylastajad uskumatult hasti oma kantritantse ja see mootoriga pull oli olemas ja puha). Boonusena kohtasin veel teisi assistente Brianne ja Christinat, kes ytlevad kyll nats liiga tihti ohmygoood ja justkiddin, aga on koige normaalsemad ja lobusamad minuvanused, kellega siin lahemalt suhelnud olen. Ja siis veel hulka igatpidi ara loigatud, botoxitatud ja ylemaaraste valgete pikendustega vaga sobralikke prouasid, kes olid rohkem harrade ylemuste isiklikud lemmikud ja kaaslannad.

Kuna minu assistendiametipost ei taida aga ei koiki mu paevi ega ka rahalisi vajadusi, on minu ja Kassi martsikuine tookoht kolmel paeval nadalas Newlyweds stuudiopublikuks olemine. Kell 12 hommikul peame end stuudio uksel sisse kirjutama. Hilinedes paremal juhul jaad oma kohast ilma ja halvemal juhul markab seda Carola, emamesilane (teised meie tydrukud kaivad ka seal). Seejarel istutatakse varsti publik maha ja saabub vaga tyytu ja valjuhaalne publikusoojendaja from London. Peale moningat ootamist ja plaksutamist tema seltskonnas algavad votted - paevas tehakse 5 saadet, mille jooksul meie ekraanile ilmuva kasu peale plaksutame voi huilgame. Saade iseenesest on selle hirmpiinlike osavotjate tottu vaga naljakas ja laheb kiiresti - tanasel vottepaeval nt me pea vahetpidamata olime pisarais. Veidi kurb on kyll vaadata kui paljud paarid seal pigem naaklevad kui koostood teevad ja kui isiklikke detaile teineteise kohta valja tuuakse, aga no igav ei hakka :) Vahepeal on lounapaus ja kell kaheksa ohtul on meie toopaev labi.

Siis veel - eelmisel nadalal kaisime Kassiga burlesque-showd vaatamas - kus koolis opitud prantsuse laulude saatel votsid selgelt oma rolliks liiga ebataiuslike kehadega inimesed riidest lahti. Kogemus omaette, aga ei kordaks - kui marseljeesi ajal vaikest vanainimest meenutav proua Napoleoni kostyymi eemaldas, siis ma ei suutnud kyll oma naoilmet neutraliseerida.

Eile kaisime Hollywoodis stuudios - kuulsime James Blunti varsti avalikustatavat singlit ja kogumikku Rihanna uueks albumiks loodavast - vagavaga lahe!

Teisipaeval sain ma selgelt petta ja laksin tookuulutusele vastates kogemata vorkturundusmiitingule ja voin oelda, et Verve-nimeline energiajook on vagavaga hea, aga nende promomisele selle turunduskontseptsiooni kaudu ma toesti ei soovi oma siinset aega kulutada. See-eest kulutas see loputu koosolek mu aega piisavalt, et tuli minna seda paeva Mirabelle (yhe sobra nn kodubaar Sunsetil) veiniga lopetama.

Hollywoodis leidsin eriti ageda kohviku, mille siseruumidesse on loodud sopiline muinasjutumets - kohvitassi saad toetada puuoonde ja seal okste vahel hamaras istuda. Tyypiliselt oli seal igal inimesel kaes Mac - kuhugi tuleb ju oma filmiskriptid ja tulevikus kuulsust toovad ideed kirja panna.

Kahetsusega peab todema, et ohtused ilmad pole siin veel kadestamisvaarsed - jakk ja sviiter ja tegelt tahaks yle paeva ka kindaid ja mytsi.

Meie naabril Paulil on maailma agedaim kollane kutsu! Voi no umbes sama age kui Alyssa Jun :)) Vaidetavalt pidi Paul olema ebasobralik gei, aga kuna meil Merlega on nende suhtes vist omad andurid, siis oli ta vaga lahke ja edaspidi saame vajaduse/soovi korral kutsuga jalutada, jeejee! Ja ma ei maleta kas oleme kirjutanud, aga LAle ebaisearalikult on meie majas pea koigil kassid.

Ja ma tahaks veel lisada kui kahju mul on vaadata, et siinsed rikkad inimesed kulutavad oma minu jaoks utoopilistes numbrites olevaid finantse maailmas koige mottetumalt. Mitte et peaks kohe koik heategevuseks annetama ja vihmametsi paastma soitma, aga no miks maksta tuhandeid dollareid kuus mingi tavalise majaosa eest nimekas linnaosas, kui sama raha eest saaks nii ilusates kohtades elada ja keegi ei osta endale igavusest Ashton Martinit voikuidasiganesseekirjutatakse et siis parast avastada, et reisimiseks naiteks ei jatkugi enam piisavalt. Kui mul oleks nii palju raha, siis sellega annaks ju nii palju huvitavaid asju ette votta ja kohti naha ja lahedaid inimtyype toetada ja.. no ilmselgelt leian ma, et see raha tuleks mulle koik kokku korjata, et ma saaksin seda oma aranagemise jargi siin ilmas jaotama hakata :D

Teie Gigi/Heather/Getter/kaelkirjak

5

SundayFunday:) on ka siin olemas.
Teen ruttu, sest peame G lennujaama vastu minema ja siis Eesti majja eestipärast toitu sööma ja imelist G kuulama. Loodan, et söögiks pole tangupuder või muud säärast:) Tatar kõlaks juba paremini;)
Reedel olin ilma abikaasata ja mõtlesin, et jään koju ja puhkan vahelduseks...ei õnnestunud...kui ikka helistatakse ja kutsutakse Hollywoodi uue klubi avamisele siis kohe mitte ei saa keelduda. Väga lahe koht oli ja kõik karvased ja sulelised olid kohal...siin kohal on kahju, et mul pole Merlist LA taskuversiooni kaasas, kes teaks absoluutselt kõikide inimeste nimesid ja tegevusalasid...isegi suvaliste hotdogi müüjate ma arvan:D
Eile aitasin sõpradel ladu (neil on siin sellised väikesed eralaod, nagu meil mustamäel garaaziboksid) koristada ja tühjaks tassida...teenisin oma esimese raha:P ja lõpuks sain õhtul niisama kodus vedeleda ja melonit pugida.

Aa ja nagu kirjutasin siis ma olen igalepoole maile saatnud ja teinud seda kõikvõimalikele pakkumistele...kaasaarvatud kellegi toa koristamine, mis siin on väga tavaline ja lihtne teenus...peab aga mainima, et tihti oodatakse koristamise lõpus ka midagi muud:D:D kopeerin siia ühe kirjavahetuse:

Hi,
I'm interested in cleaning your house and would like to have more information about
your needs and wishes.
Looking forward to hear from you,
-------
Vastus Jose Lopes: MAN OR WOMAN
-------
Woman
-------
Vastus Jose Lopes: Look I am looking for someone to clean and have fun after too
---------
Haahaa päris naljakas oli selline vastus saada ja siinkohal lõppes ka meie kirjavahetus...no happyendings for Jose Lopes!!!!

4

----------------------------
Kass:
Reede hommik algas kerge magamise teesklusega, kuna üldse ei tahtnud täna jooksma minna. Entusiastlik korteriomanik hallootas minuti, paar ja ilmselt olekski jäänud halootama, kui ma poleks lõpuks vastanud et me magame...tundus, et talle ei mahtunud pähe kui inimesed ei vasta on üsna võimalik, et nad magavad ja ei kuule. No pole hullu küll nad õpivad;)

Eile käisime mõlemad erinevas linna otsas väljas...mina Downtownis ehk LA tsentris ja minu kaasa Long Beachil. G ümbritsesid peale tema kaaslase kaks suurt naissooihalejat ja gängiliikmed ja keegi keda kuskil eemal tulistati:) Nimelt oli vastav baar G kaaslase kunagine kodubaar, kuhu seekord ilmselgelt G ei kuulunud:D...vähemalt oli tal lõbus nagu ta ütles.
Mina käisin siis nö. kesklinnas kolmes ühe omanikuga baaris. Üllatuslikult väga lahedad ja ilusad (sõna, mida siin saab kohtade puhul harva kasutada) ning väga euroopalikud kohad. Kaks meenutasid Caprice ja Prive sugemetega kohti...musta sisustusega ja kuldse ornamentikaga ja viimane oli äärmiselt põnev viski baar...seal müüdi ainult viskit ja kõikides kokteilides kasutati viskit, mis olid mulle kui mitte viskijoojale isegi väga maitsvad. Baari tagumist riiulit katsid maast laeni kõikvõimalikud viskipudelid ülemaailma ning mõningate kättesaamiseks olid pikad redelid nagu filmides raamatukogudes näinud olete. Seinu katsid kõikjal kitse ja põtrade topised või lihtsalt sarved...selline iiri jahimeeste kõrts. Pärast seda läksime sööma...ei ole lihtsalt võimalik kui palju on inimesed võimelised sööma:D ja kõik mu kaaslased olid kõhnad...uskumatu.

Ma olen siis täna oma brother from another motheriga üksi kodus, sest minu G lennutatakse ühte teise linna, mingeid asju ajama...nimelt ta aitab meie majaomanikul tööasju teha...jätkuvalt üks asi, mis mulle pähe veel ei mahu on see, kuidas need ärimehed siin eksisteerivad, kui nad meile nii ilmselgeid asju nii keeruliseks ja segaseks suudavad ajada:D:D kui üldse suudavad ajada...See mees sai sellest vist kogemata aru ja seega laseb G ennast aidata:)

Mina olen terved päevad igalepoole kirju saatnud, kas keegi tahab ühte euroopa valgekarvalist kodutut kassi endale tööle võtta...luban olla sõbralik ja mitte paljuneda:D