6

Mina kirjutan jalle bussipeatusest. Kell on 12 labi AM ja kuigi ma olen maailma vasinuim ja pean kell 9 tousma, et hommikukonnile minna kanjonisse (pyyame Merlega yle paeva sellega hommikut alustada, et lahme enne 10t Hollywoodi Runyon Canyonisse ja kiirk6nnime selle magise raja labi - seal kaivad oma koertega pea koik Hollywoodi elanikud end liigutamas - mae all on lisaks ka tasuta joogatunnid, kuhu ma kahjuks seekord veel joudnud pole) ning olen sel nadalavahetusel praktiliselt magamata, ei olnud mul siiski koduslesimistunnet ja kaisin Carola ja Jannega hangimas ning uusi eestlasi - tana saabunud Beritit ja Sigridit vaatamas.

----------

Nii alustasin oma postitust reedel, aga siis tuli buss ja bussis oli erinevaid hirmsaid kujusid, mistottu kutsusin Merle endale peatusesse vastu ja rohkem kirjutada ei joudnud. Nyyd on juba reede ja kaisin just Alyssal kylas - olen alati arvanud, et NoHo pole hea kant, aga tema kodu ymbrus seal tekitas eriti hea ja hubase tunde, millega nyyd end oma pesa poole satin.

Vahepeal on juhtunud piisavalt palju, et mitte leida aega seda kirja panna, seega pyyan nyyd koigest olulisemast kiire lyhiylevaate anda.

Eelmine pyhapaev ja Eesti Maja - laulsin sealsel aktusel kodulaulu ja sain vaga palju sydamlikku ja positiivset tagasisidet. Endal oli ka sealses keskkonnas tunne nagu vanaemade ja vanaisade eriti sympaatsel kogunemisel ning mitmetega nende seast juttu raakida oli kuidagi sydantsoojendav - kuidas paljud neist pole juba viiskymmend aastat Eestis elanud, aga pyhendavad oma aega sellele, et eestiparane sailuks ka seal ja uuedki kohalikud polvkonnad oma keele ja minevikuga kursis oleks. Aktusel peeti hulk liiga pikki konesid (erilist tahelepanu poorata Kodutytarde esinaisele, kes pikal lennuteel Eestist nahtavasti aega ei raisanud ja oli koostanud fenomenaalselt pika ja detailirohke ettekande, mis isamaalist konet kyll eriti ei meenutanud ja kohalviibinud ameeriklastele igasuguse tolke puudumisel - teised konelejad seda osaliselt tegid - oli meie brother from another mother lopuks ypriski kurnatud. Ta nimelt on eriti armas ja on mulle abiks olnud pikematel vajalikel soitudel ning tuli huviga ka heeringat sooma ja petti jooma - muide, tanu sellele avastasin siit lopuks ometi kohaliku joodava keefiri! Kurk on siiski veel toidupoodides leidmata asjade seas..

Too - ma olen vaga uhkelt yhes yrituskorraldusettevottes harra juhataja isiklik assistent ja mul on isegi oma uhke heather@ toomail ja puha. Too seisneb koige selle, mida teised ei viitsi k.a harra vana kola sorteerimise labi viimises, aga samas on ajuti ka arendavamaid tegevusi. Naiteks eelmise nadalavahetuse lendasin mooda California vaikelinnu ning kaisin mooda kohtumisi ehk restorane ja baare/muid yritusi. Nagin lopuks ometi parisparis vaikelinnaameeriklasi (peaasjalikult ilmetuid, kuid samas oli eriti spets jalgida, kuidas naiteks Chico kohalikus kortsis tantsisid igas vanuses kylastajad uskumatult hasti oma kantritantse ja see mootoriga pull oli olemas ja puha). Boonusena kohtasin veel teisi assistente Brianne ja Christinat, kes ytlevad kyll nats liiga tihti ohmygoood ja justkiddin, aga on koige normaalsemad ja lobusamad minuvanused, kellega siin lahemalt suhelnud olen. Ja siis veel hulka igatpidi ara loigatud, botoxitatud ja ylemaaraste valgete pikendustega vaga sobralikke prouasid, kes olid rohkem harrade ylemuste isiklikud lemmikud ja kaaslannad.

Kuna minu assistendiametipost ei taida aga ei koiki mu paevi ega ka rahalisi vajadusi, on minu ja Kassi martsikuine tookoht kolmel paeval nadalas Newlyweds stuudiopublikuks olemine. Kell 12 hommikul peame end stuudio uksel sisse kirjutama. Hilinedes paremal juhul jaad oma kohast ilma ja halvemal juhul markab seda Carola, emamesilane (teised meie tydrukud kaivad ka seal). Seejarel istutatakse varsti publik maha ja saabub vaga tyytu ja valjuhaalne publikusoojendaja from London. Peale moningat ootamist ja plaksutamist tema seltskonnas algavad votted - paevas tehakse 5 saadet, mille jooksul meie ekraanile ilmuva kasu peale plaksutame voi huilgame. Saade iseenesest on selle hirmpiinlike osavotjate tottu vaga naljakas ja laheb kiiresti - tanasel vottepaeval nt me pea vahetpidamata olime pisarais. Veidi kurb on kyll vaadata kui paljud paarid seal pigem naaklevad kui koostood teevad ja kui isiklikke detaile teineteise kohta valja tuuakse, aga no igav ei hakka :) Vahepeal on lounapaus ja kell kaheksa ohtul on meie toopaev labi.

Siis veel - eelmisel nadalal kaisime Kassiga burlesque-showd vaatamas - kus koolis opitud prantsuse laulude saatel votsid selgelt oma rolliks liiga ebataiuslike kehadega inimesed riidest lahti. Kogemus omaette, aga ei kordaks - kui marseljeesi ajal vaikest vanainimest meenutav proua Napoleoni kostyymi eemaldas, siis ma ei suutnud kyll oma naoilmet neutraliseerida.

Eile kaisime Hollywoodis stuudios - kuulsime James Blunti varsti avalikustatavat singlit ja kogumikku Rihanna uueks albumiks loodavast - vagavaga lahe!

Teisipaeval sain ma selgelt petta ja laksin tookuulutusele vastates kogemata vorkturundusmiitingule ja voin oelda, et Verve-nimeline energiajook on vagavaga hea, aga nende promomisele selle turunduskontseptsiooni kaudu ma toesti ei soovi oma siinset aega kulutada. See-eest kulutas see loputu koosolek mu aega piisavalt, et tuli minna seda paeva Mirabelle (yhe sobra nn kodubaar Sunsetil) veiniga lopetama.

Hollywoodis leidsin eriti ageda kohviku, mille siseruumidesse on loodud sopiline muinasjutumets - kohvitassi saad toetada puuoonde ja seal okste vahel hamaras istuda. Tyypiliselt oli seal igal inimesel kaes Mac - kuhugi tuleb ju oma filmiskriptid ja tulevikus kuulsust toovad ideed kirja panna.

Kahetsusega peab todema, et ohtused ilmad pole siin veel kadestamisvaarsed - jakk ja sviiter ja tegelt tahaks yle paeva ka kindaid ja mytsi.

Meie naabril Paulil on maailma agedaim kollane kutsu! Voi no umbes sama age kui Alyssa Jun :)) Vaidetavalt pidi Paul olema ebasobralik gei, aga kuna meil Merlega on nende suhtes vist omad andurid, siis oli ta vaga lahke ja edaspidi saame vajaduse/soovi korral kutsuga jalutada, jeejee! Ja ma ei maleta kas oleme kirjutanud, aga LAle ebaisearalikult on meie majas pea koigil kassid.

Ja ma tahaks veel lisada kui kahju mul on vaadata, et siinsed rikkad inimesed kulutavad oma minu jaoks utoopilistes numbrites olevaid finantse maailmas koige mottetumalt. Mitte et peaks kohe koik heategevuseks annetama ja vihmametsi paastma soitma, aga no miks maksta tuhandeid dollareid kuus mingi tavalise majaosa eest nimekas linnaosas, kui sama raha eest saaks nii ilusates kohtades elada ja keegi ei osta endale igavusest Ashton Martinit voikuidasiganesseekirjutatakse et siis parast avastada, et reisimiseks naiteks ei jatkugi enam piisavalt. Kui mul oleks nii palju raha, siis sellega annaks ju nii palju huvitavaid asju ette votta ja kohti naha ja lahedaid inimtyype toetada ja.. no ilmselgelt leian ma, et see raha tuleks mulle koik kokku korjata, et ma saaksin seda oma aranagemise jargi siin ilmas jaotama hakata :D

Teie Gigi/Heather/Getter/kaelkirjak