Thursday, March 11, 2010

7

Raha tuleb teenida nii nagu oskad ja kui ei oska siis nii nagu võimalus. 
Seega otsustasin mina, et olen hea kodanik ja osalen vabatahtlikult aju-uuringul LA ülikoolis, mille  eest siin loomulikult makstakse:) 3 korda 3 tundi 50$ ...ei ole paha ju. 
Minek algas sellega et mina ja G vahtisime puhteestlaslikult kivinäoga arvutiekraanilt kaarti tehes nägu nagu saaksime aru kuhu ma minema peaks ja mis kõige tähtsam...mis suunas! Kui G püüdlikult mulle kaarti hakkas paberile maalima vaatas meie korterikaaslane meid pingsalt ning  ilmselt mõistis ka ilma keelt valdamata, et ma midagi aru ei saa ning pakkus ennast härrasmehelikult mind ära viima öeldes, et ta peab niikuinii sõitma minema....plaksutasin käsi kokku ja sõit võis alata. 

Koha ja kabineti leidsin üsna kiirelt üles kui olin mitu minutit pikki valget koridori kõndinud ja silmad punnis ukse silte ja nr vahtinud suurest hirmust, et ma hiljaks ei jääks ja mis minust nüüd saama hakkab.

Uksel võttis mind sõbralik tädi vastu ja andis mulle pataka pabereid milles seisnes kõik võimalik mis minuga juhtuda võib ja millega arvestama pean ning USAle kombeks on seal ju KÕIK kirjas...nt. ohud: kui keegi näeb mind sinna kabineti minemas ja ma ise seda ei taha siis nemad pole süüdi, ma võin pikkadest küsimustes väsida ja fustreeritud olla jne igasuguseid muid naljakaid ohte. 
Kui ma olin umbes tunni vastanud kõik-võimalikele küsimustele oma haiguste, meeleolude, päritolu kohta, tuli teha 60sek test, kus mulle öeldi täht ja mina pidin selle algustähega sõnu ütlema nii palju kui võimalik...no mis te arvate kuidas mul läks hahaahaaa...esimene täht F ja minu esimene sõna Fuck :D:D ja siis palju sorry'sid sinna otsa:D:D ja nii veel mitmeid tähti. 
Igaljuhul selle testi lõpus tundsin ma ennast küll hälbega ja aju-uuringut vajavat olevat. 
Seejärel uuriini proov tõestamaks et ma ikka kindlasti narkootikume, xanaxsit või muid poppe 
rahusteid ja peaaegu normaalseks tegevaid ravimeid ei kasuta. Olles püüdlikult sinna kuramuse väiksesse topsi pissinud ja selle toreda sooja topsi tädile ulatanud istus ta minuga uuesti maha ja ütles suure kurvastusega, et ma ikka ei sobi nende uuringusse...põhjus selles, et minu esimene keel pole inglise ega hispaania keel seega läheb edasine minu jaoks raskeks ilmselt, kuna ka kohalikud ei mõista tihti mida neilt küsitakse...ma ei hakanud ütlema neile, et seda ma tean jah...selleks pole aju-uuringut vaja:D 
Aga no tõesti enne käe täislaskmist ei võinud siis öelda seda või?
Lõpp hea kõik hea...tunni eest teenisin ikka 20$ jeee:D ja nüüd uusi katseid otsima!

Väljas oli hästi ilus ilm täna ning ma tulin kohe hea meelega bussiga tagasi...see oli nagu mini ekskursioon...buss läbis rikaste ja kuulsate rajooni seega põnev ja jumalik oli nende aedu ja maju vaadata, mis meie mõistes annavad lossi mõõdud välja...äge:)

No comments:

Post a Comment