Thursday, February 25, 2010

2

Kass, kass, kass.
Mis päev täna on...ee reede hommik kl on 7.16 ja juba mitmendat päeva järjest ärkan ma ebanormaalsel ajal üles, olenemata sellest, mis kell me magama lähme.
Vaatame millest Getter kirjutas...ahahh meie kodu hõk mul on nii palju kirjutada Teile.

Tuppa jõudes ootas meid õdus pesa...pole mingit kahtlust...KODU. Kiire tuur korteris tehtud ja magamisasemed jaotatud tuli hakata kiirkorras G asju lahti pakkima, kuna tema kotis oh imet on plahvatanud üks juuksehooldusvahend, mis loomulikult oli toodud ühele prouale...nalja kui palju ja aina paremaks läks:D Pakkimise käigus selgus miks tema kotid tegelikult nii rasked olid(koti tegelik sisu sai pakitud imelise ema poolt, seega polnud minu proual aimugi mida ebaseaduslikku ta veab:):) ). Ei liialda kui ütlen et ühes kotis riiete all oli u. KÜMME KILO põllumajandussaadusi(ei ole võimalik kui naljakas). Siinsetele eesti immigrantidele olid erinevad emad oma latsekestele saatnud G emale erinevaid "väikesi pakikesi", alustades u. 30st pakist Kalevi kommidest, neljast pakist mustast leivast, liitrist viinast, veel erinevas suuruses komme ja shokolaaditahvleid, erinevaid ravimeid, vitamiinijooke jne. Ma olin lihtsalt pisarais. Kui see imeline avastus sai tehtud otsustasime teha kiire tiiru meie tänaval.
Paar sammu paremale ja olimegi põhi tänaval, kus selgus miks me ennast nii koduselt tundsime haahaa mitte ühtegi tuld, säravat akent ega geid polnud ju:) Kaks kassi plaksutasid käsi kokku, tõmbasid oma väiksed ninasõõrmed LA õhku täis ja suundusid midagi hamba alla otsima...7Eleven-hotdog-kanatiivad ja kõik olid jälle rõõmsad.

Kell heliseb, peapüsti ja esimesed 20sek sügavas hämmingus olemist teemal "mis kell on, kus ma olen ja üleüldse misassja" ja siis veeres suu kõrvuni...kell oli 9 sipsip pessu, enne kui sõber Max saabub (kelle ühes elamises me peatume). Ma olin ju juba valmis ja hüplesin ukse juures nagu kutsikas, kes on oma omaniku poolt unustatud pissitada,hüüdes samalajal õue,õue,õue:D kui G alles unise näoga mind jõllitas ja naeris, et ma pole ikka normaalne.
Mmmm kui mõnus...soe ja magus lõhn läbib iga minu nina lõhnatunnalt ja ihurakku, päike paitab nagu ta poleks kunagi varem paitanud meid...oehh...tere hommikust. Istume autosse ja suundume esimesse kohvilasse, seejärel kiire tuur ühes klubis nimega House of Blues, kus Max tahab üritust korraldada. Omapoolne hinnang antud pannakse meid maha teiselpool linna rannas. Rannast sai aga bassein, kuna niikuinii oli vaja ühe tuttava juurest läbi astuda.
Unustasin ühe seiga...pärast kohvi käisime nö. rikaste rajoonis Carola töö juures ja parasjagu jutustades vaatan mina vasakut kätt...etskae Rod Stewart jalutab sabarakkudest fotograafid sabas sibamas.

Tagasi kodus avastasime, et meil on 45min. aega, et ennast valmis panna...meil kahel korraga 45MIN...vaatepilt ilmselt oli naljakas kuidas kaks päevast räsitud nässi tormlevad mööda tuba ja seda üsna ebaotstarbekalt:) Meid ootas ees red carpet üritus ühes vast avatud klubis, kus täna toimus ühe low budget filmi valmimise puhul pidu. Nagu sõna low budget ütleb siis põhikuulsusi kohal polnud(keda me ka ära tunneks:D:D) Oodates veel mõningaid inimesi enne pidulikku sisenemist, seisime pisut eemal fotograafide seljataga, kus algas minu ja Getteri puhteestlaslik ja meile omane kommenteerimine kõikide inimeste kohta, kes olid nii vaiba peal kui vaibalt maas:D:D
Mis nüüd juhtus... silmad on pimestatud ja mingid inimesed rapsivad ja seletavad korraga...meid oli märgatud:D:D:D Kuna mina ei tahtnud kuskile midagi öelda õnnestus meil Maxiga Getter lausega " yes she is a famous singer from Estonia " tanki lükata ja ta pidi minema andma red carpetile intervjuud ühele imelisele pikakoivalisele tõmmule nukule...kas ma naersin kogu see aeg...loomulikult. Mitte ühtegi igavat kohta ei olnud:D. Ja ta sai väga hästi hakkama, kuna ta on ju siiski väga kuulus laulja ja teab täpselt kuidas need asjad käivad. Aaa ja meie avastamise põhjus oli ilmselgelt see et me ei näe just sellised välja nagu ülejäänud seltskond...meie väikesed ja valged-nemad tumedad või valged ja suured:D + keegi ei suutnud aru saada kust me tuleme...lähim ja siin väga tavaline pakkumine...Russian. Pidu iseenesest oli nothing special aga tore oli ära näha. Pean siin kohal ka ära mainima, et nende joomiskultuur on kergelt arusaamatu ja nii igav ju...ainult viin või tequila...ühtegi muu nimetusega jooki ei jooda, tellita või teatagi. Kahjuks Angeli 8 jääb siinkohal unistuseks kui just ise leti taha ei lähe:D, mis kindlasti võib juhtuda arvestades meid:D:D Kõik kokteilid tehakse VÄHEMALT pooleks, seega kahest klaasist oli silm juba kergelt krõllis ja rohkem me ei lubanud endale...esimesel peol võiks siiski inimeseks jääda:D ja õnneks siinsed inimesed on kell 12 täiesti kinni juba(prouad kes meiega veel kaasas olid) ning seega tuli meil lahkuda ja daamid hotelli toimetada.

Neljapäev. Äratus isegi veel magab ja mina olen üleval taaskord kl.7. Tuian nõutult mööda tuba ringi...õue jaaa. Mõnus vaikus ja üksindus...päike tõuseb ja taaskord nina taevapoole tõmban kopsud magusat lõhna täis...idüll...mitte aga kauaks, sest just sisenesid hoovi suure kolinaga kaks armast tumedat ilmselgelt immigrandist jalopeenolasest prügimeest, kes väga hoogsalt mind tervitasid ja lehvitasid...mu suu venis kõrvuni.
Täna oleme kolanud niisama ringi nautinud Hollywoodis meest kellel oli võileib otsaees ja kohvitass peas, suurt hullu naist, kes kohvikus meie kõrvale ennast parkis ja siis vahetpidamata midagi röökis.
Õhtu... ja kuna ühtegi igavat kohta ei saa olla peame me minema kohtuma Carola ja tema ülemusega. Väga vahva ja ülimalt naljakas...Carola ülemus on lihtsalt puhas huumor. Me lähme temaga järgmisel kolmapäeval uskuge või mitte aga meie esimesele AA meetingule:D:D:D ei ole võimalik nohh. Nimelt on härra itaallane ja kindlasti mitte joodik vaid harjunud toidu kõrvale veini jooma...ju (nagu ta ise ütles I am not a drinker I am a winer:)). Politseile vahele jäädes (märkuseks, et siin on tavaline pärast pidu ise autoga koju sõita) määras kohus talle 30 AA meetingut ja me oleme lahkelt kaasa palutud:D:D.

Reede hommik. Kell on 7...jälle. Kuna mul on ülesanne blogi kirjutada siis asungi kõike seda eelnevat Teile jutustama. Poole kirjutamise peale avastasin hääled oma akna taga. Kerge spiooni mängimise tagajärjel selgus, et koju oli jõudnud kahe kaaslasega meie vasakpoolne väga loppis näoga stripparist naaber, kes parasjagu piipu üritab laita ja ennast veel rohkem segi tõmmata...vaatepilt on tegelikult üsna kurvapoolne. Nüüd ärkas ka minu lemmik elukaaslane ja nõuab juba häälekalt minu kirjutamise lõpetamist, kuna tal hakkas just igav ja tahab näha, mida süvateaduslikku ma siia kokku soperdanud olen.

Teie kass. xoxo.

----------------------------

Ma tahaksin siinkohal lisada, et ma jätkuvalt pooldan seda, et regular size kohv tähendab hiigelkruusitäit ja Merle suhtleb vabal ajal rääkivate kodumasinatega!

----------------------------

Kass: " lugesin just mis G kirjutas... jaaaaaa need on mu uued lemmikud...rääkivad kodumasinad....ma pidin krambid saama ja seega oma toitu näiteks mikrokas kaks korda järjest soojendama, kuna ma ei tahtnud et mu nali ja naer lõppeks "

No comments:

Post a Comment